Päev viisteist

Tänane päev on pühendatud sellele, et oskaksime hinnata ja rõõmu tunda pisikestest asjadest, nagu soe vesi ja tuba, elekter ja pesumasin (mitte nii pisike) :) 

Eile õhtul Julio juurde jõudes alustasime pesu pesemist. Valisime kiirprogrammi. Esimese pesuga läksid mõlemad magamiskotid, kui need lõpetasid, siis tumedad riided. Neid peale kella 11 masinast välja võttes selgus, et osad riided pole isegi mitte märjad. Panin vahepeal oma punased asjad pesema. Kui need lõpetasid, siis uuesti tumedad. Kahjuks jätab kiirpesu programm tsentrifuugi tegemata ja mulle tundub, et ka loputamata. Asjad tilkusid veest ja neid väänates jäid käed ligaseks ning lõhnasid pesuvahendi järgi. Kell oli juba 1, kui lõpuks alla andsin ja magama jäin. Ühtegi kuiva riideeset pole, kõik on kas masinas või kuskil kuivamas. Kell kolm läks uni korraks ära, hiilisin paljalt kööki ja panin juba lõpetanud pesule kuivatusprogrammi. Mõne aja pärast kuulsin, et Julio hiilis ka kööki ja lõpetas selle müra tegeva programmi ära, ju arvas, et magada on parem.

Hommikul ärkasin kaheksast. Ootasin, et Julio läheks oma tütart kooli viima. Siis saime paljalt ringi jalutada ja pesuga edasi tegema hakata. Sõime mõned võileivad jõime kohvi. Õnneks leidsin ühed kuivad püksid ja pluusi. Julia oli rätikuga, kui Julio tagasi tuli. Minu riided on kõik peamiselt nö tehnilised spordiriided - dryfit. Julial aga vastupidi puuvillased või sellised, mida tal kahju pole siia jätta. Tagasi peab reisima käsipagasiga.

Kui Julio tagasi jõudis ja meie lootusetut olukorda nägi, tuli tal hea mõte, et viib meid pesumajja, et saaksime oma asjad kiirest kuivaks. Nii ootasime veel mõned hetked, kuni kuivati lõpetas ja Julia ka riided selga sai ning siis panime asjad kokku ja istusime Julio AUTOsse. Ta viis meid autoga pesumajja. Seal saime kõik oma niisked asjad masinasse pista ja probleem oligi lahendatud. Julio oli väga lahke ja sõbralik (natuke piinlik isegi, et talle "lutikatest" ei rääkinud). 

In my dreams I'm dying all the time,
Then I wake it's kaleidoscopic mind
I never meant to hurt you,
I never meant to lie
So this is goodbye,
This is goodbye

/Moby, Porcelain/

https://youtu.be/IJWlBfo5Oj0

Ps. Kilomeetrite vahe Julio kodust Santiagosse ja pesumajast oli umbes sama, seega sohki ei teinud. :)

 Pesu teema sai lõpuks läbi alles 12 ajal. Siis alustasime teekonda linnast välja. Ligi tund kõndisime veel mööda linnatänavaid. Maiustasime croissantide ja suhkrukringlitega. Enda eilse kõhuvalu osas panin ka diagnoosi ja ostsin raviks probiootikume. Homme teen saia ja kartulivaba päeva. Lisaks ostsin apteegist sügelemise vastast kreemi, kuigi mu diagnoos lutikate osas ei pidanud (vist) paika. Juba eile lõunaks olid laigud mu näolt kadunud ja tänaseks ka kehalt. 

 

Linnas kõndides on alati nii palju ahvatlusi. Tahaks teha kõike muud, kui mööda tänavaid noolte järgi kõndida. Tahaks minna kontserdile, osta poest toitu isude, mitte kaalu järgi, istuda pargis ja lihtsalt nautida. 

Ps. Ostsin endale kõhukoti. Juba Eestis oli see kaalumisel aga need on koledad asjad. Kuna mul aga kõndides pole telefoni kuhugile panna (ja sellega teen pilte ning nüüd kuulan sellest ka muusikat) ja teine väike kott laks katki, siis ostsin selle endale. Supermugav. Kõikidele matkajatele soovitan. Ilu taaskord teisejärguline. :)

 

Kui linn läbi sai, siis oli mõnda aega tee veel mööda maantee äärt ning seejärel väike tõus pool tundi. Päike paistis ja tuju oli hea. Mäe otsas oli loodus väga sarnane Eesti omaga. Pikalt kõndisime ilma tõusudeta ja tempo oli hea. 

Kui vaatleja ma seisan
suure eluvälja ees
ja tunnen, kuidas läbib mind
see suure ilma vaim
Ei tea, kas autor olengi, 

ehk taeva vahendaja vaid,
sest rohkem mul ei ole
kui see käidud poolik tee,
milles tarkust hoidmise
ja kannatlikkuse läbi
Ehk olen siin, et teilgi
oleks vähem häbi,
ja et kinkida teil taevast,
mis minust voolab läbi

/Mari Pokinen, Avar/

https://youtu.be/Hthv2oHLpq8

Lõunasöögi sõime suvalise murulapi peal. Mul midagi kotis enam väga polnud. Julial oli aga üleeilset suppi, mille ta hommikul soojaks oli teinud ja termoses kaasa võtnud. Jagas seda minuga. Kõrvale sõin oma viimased saiaviilud ja tomati. Magustoiduks tume shokolaad ja röstitud metsapähklid. Mu lemmik shokolaad oleks tume shokolaad (80%) röstitud metsapahklitega aga sellist pole. Tuleb ise teha. 

 

Tänane tee oli väga hästi märgistatud aga igav. Ei midagi uut. Isegi selline tunne tekkis, et nüüd on kõik mõtted ära mõeldud, kõik asjad läbi kogetud, kõndimisega saan ka hakkama - ehk oleks aeg koju minna. Arutlesime Juliaga, kas see Camino meie elus midagi muudab või mitte. Igatahes otsustasime nautida seda kohustuste vaba elu kuni võimalik. :)

  

Avilese-le lähenedes läks tee eriti kehvaks - pidevalt sõidutee äärt mööda ja nii 5 km. See tähendab ca 1,5 tundi. Õnneks jõudsime alberguesse napilt enne pimedat. See on väga mõnus albergue - soe vesi, avar köök kõikide võimalustega, pood lähedal. Lisaks meile ööbib siin veel inimesi. Üks hispaanlane, kes ka Santiagosse teel on (kiiremas tempos kui meie). Ning veel üks tegelane, kel on 2 kotti (millest üks on ratastega seljakott ja teine tavaline, lisaks on tal kaasas mini veekeedukann) ja kes kogu aeg voodis on. :)

Mingid tegelased on veel aga nendest pole aru saanud. :)

Õhtusöögiks tegime poe sügavkülmast pärit riisi-mereannirooga. Kõrvale veini ja molluskid ning värsket kraami. 

Statistika: 22,7 km, 32 725 sammu, 49 korrust

Gijon - Aviles

Ps. Üks väga armas ränduritüdruk (teel olnud 11 aastat) teeb ise ehteid ja lõngapalle, ning müüb neid annetuse alusel siin albergues. Ostsin endale isikliku päikese, mille küljes on eukalüpti ja männikäbid. Mõlemad korjatud Camino de Santiago äärest. Panen selle oma koti külge, et päike alati paistaks. Tüdruku tehtud muusikat saab kuulata googeldades: sivayva musica