Tänane päev on pühendatud järjekindlusele, et me ei annaks kohe alla anda kui on igav, raske või üksluine - sest elul on meile alati midagi põnevat pakkuda, kui vaid ise avatud oleme seda vastu võtma. Tasub vaid oodata, tegutseda ja olla järjekindel.
Täna tõusin seitsmest. Radiaator oli mu voodi kõrval ja oli parasjagu soe (pildil koht 8). Öösel võtsin riideid vähemaks ja magasin hästi. Isegi paljude asjadega tüübi norskamine ei häirinud. Selles albergues magavad kõik ühes suures toas ja meid oli kokku 6. Unenäod olid taas elavad.
Kui endale hommikusöögiks köögis jogurtit banaaniga tegin, siis teised juba kõik lahkusid. Julia alles magas. Talle meeldib magada. Samuti keetsin endale lounasöögiks valmis ühe riisitoidu.
Aviles
Meie alustasime teekonda 8.30. Natuke mööda linna, siis kiire kohvi ja apelsinimahl kohvikus ja siis kohe edasi. Ps kohvi maksab kohvikus rohkem kui vein - me siiski veiniga ei alustanud. ;)
Aviles
Avilese vanalinn oli väga armas. Peale seda tuli muidugi mitte nii armas osa ja siis me veel kaldusime teest kõrvale aga see on juba nii meie moodi. Teeme ise oma tee. Lõpuks saime järje peale ja alates lõunast jätkasime metsa vahel. Tundsin taas, et kõik see hakkab ammendama. Midagi pole enam uut ja rutiin on peal.
See you walking 'round like it's a funeral
Not so serious, girl; why those feet cold?
We just getting started; don't you tiptoe, tiptoe, ah
Not so serious, girl; why those feet cold?
We just getting started; don't you tiptoe, tiptoe, ah
/ Cake By The Ocean, DNCE/
Nagu suhtes, kus alguses on kõik nii uus ja põnev, et unustad isegi söömise ja magamise. Siis mingi aeg on veel põnev ja siis saabub rutiin. Tead juba täpselt mis ees ootab ja kõik on nii turvaline ning stabiilne. Igav isegi. Mõtlesin isegi, et tänasest blogi enam edasi kirjuta - pole midagi öelda enam.
"When I thought I couldn't go on, I forced myself to keep going. My success is based on persistence, not luck."
Lõunasöögi sõime suvalises kohas eukalüptimetsas palgivirna otsas. Sõin oma riisi ja poest ostetud Caesari salatit. Väga uhke lõuna. Sel ajal kui söömisega alustasime hakkas vihma tibutama. Sõime kiiresti ja jätkasime teekonda. Uurisin Julialt õhtuse El Pito majutuse kohta. Ta rääkis, et see on natukene kallim (12,5.-) aga annavad 2 tequilat. Ise veel imestas, et miks nad seda tequilat annavad. Ja oli pikalt mõtisklenud, et kas need vastu võtta või mitte. Kuna talle isegi ei maitse tequila. Ma tegin suured silmad ja palusin vaadata alberguet tutvustavat teksti ja seal oli kirjas järgnev: "En El Pito, entre Iglesia y Palacio, categoria superior, dormitorios de solo 4 literas con bano exclusivo, 2 taquillas por litera, cocina y banos de lujo." Isegi mina oma olematu hispaania keele oskusega sain aru, et jutt pole tequilast. :) Ja Julia ajab alati hispaania keeles kõik meie majutuse asjad korda.
Õnneks elul on alati üllatusi varuks. Nii jõudsime nende mõtete saatel taas mere vaatega kohta. Väikesed külad ja kaugel meri paistmas. Nii ilus koht oli. Siia tuleks hea meelega tagasi. Tegime pilte ja nautisime vaadet. Meri annab meile väga palju energiat ja see avarus ja vabadus on mõnus, mis mere läheduses on.
Siis aga hakkas taas padukat ja rahet sadama. Ja meie tee viis meid hoopis mere äärest eemale mäe otsa. No, et ikka rutiini tunnet ei tekiks ja poleks kogu aeg päikesepaiste.
Kuna plaanisime varakult magama minna (homme pikk retk), siis otsustasime õhtuse veini teha külas vahetult enne El Pitot. Lõpuks jõudsimegi kohta nimega Muros de Nalon. Olime läbimärjad ja külmunud. Otse kiriku kõrval (Camino läheb alati kiriku juurest kiriku juurde) oli üks kohvik. Alustasime veinidega. Kuna nad süüa ei pakkunud (köök avatakse alles 8st, väga paljudes kohtades siin nii), siis Julia lõikas laua all vorsti ja ma jagasin oma juustu ja kaeraküpsiseid. Kuna külm oli endiselt nahavahel, siis peale 2 klaasi veini otsustasime muud juua. Ma võtsin cuba libre ja Julia vodka-lemoni.
Kohalikud telefonides
Siis jäi lõpuks ka vihm järgi. Õues oli juba pime. Panime oma lambid ette, ostsime tee peale ühed kokteilid kaasa ja alustasime pimedas teekonda El Pitosse.
Kohalik papi tegi pilti
Me ei teadnud päris täpselt kus suunas ja kui kaugel El Pito täpselt asub. Hakkasime pimedas nooli taga ajama. Umbes teadsime, et ca 5 km on minna.
Natuke kõndisime mööda linnatanavaid aga siis keeras tee metsa. Taskus mängis mul muusika. Ümber meie oli mets ja sammusime mööda mudast teed. Taevas paistis see üks ere täht, mis Gijoniski. Siis läks taevas ootamatult selgeks ja seal oli nii palju tähti. Otsustasime lambid välja lülitada ja kõndisime mööda pimedat metsateed, vaid tähed teed näitamas. See oli selle reisi kõige ägedam hetk ja ühtlasi ka eriti romantiline ja põnev. Nautisime väga väga. Niimoodi kestis tee umbes tunni. Vahepeal panime korraks lambid põlema ja siis jälle lülitasime välja. Uskumatu, kuidas hetk tagasi oli kõik pilves ja nüüd nii selge.
Sest tähti täis on öö, see kisub kaasa ja enda sisse neelata võiks meid. Tähti täis on öö, see meid haarab ja meeletusteks annab põhjuseid. Tähti täis on öö.
/Karl-Erik Taukar, Tähti täis on öö/
Üks mu suuri unistusi siia tulles oli tähti täis taeva all magada - nüüd sain kõndida. Mis oli veelgi parem, polnud isegi külm. Täiesti uskumatu tunne oli mööda pimedat metsa kõndida teadmata suunas teadmata kaugusele. Elu on ikka suurepärane ja tasub vaid seda usaldada - rutiinist ja igavast päeva algusest sai kõige parem päev üldse kogu reisi jooksul. :)
Feeling my way through the darkness
Guided by a beating heart
I can't tell where the journey will end
But I know where to start
They tell me I'm too young to understand
They say I'm caught up in a dream
Well life will pass me by if I don't open up my eyes
Well that's fine by me
So wake me up when it's all overWhen I'm wiser and I'm olderAll this time I was finding myself, and IDidn't know I was lost
/Avicii, Wake me up/
Lõpuks sai see romantika läbi ja jõudsime El Pito külla. Seal saime endale 30.- eest hotellitoa. Taas kui kingitus. :) Natuke puhkasime ja siis läksime linna peale.
Astusime sisse esimesse restorani ja tellisime mõlemad menu del dia (sisaldab toitu ja jooki). Valikuid oli eelroogadeks kaks - paella või supp. Pearoaks kala või liha. Valisime paella ja kala. Hetke pärast toodi lauda pudel veini ja sai. Seejärel suur taldrik paellaga, milles oli nii liha kui mereande. Maitses väga hästi. Pearoaks toodi suur taldrikutäis kalmaarirõngad värske salatiga. Magustoiduks kohupiim pähklitega ja flan (googeldage, kes ei tea). Kõik see toit kokku maksis 11 + 11 ehk 22 €. Need päevapakkumised on odavamad, kui poest süüa osta. Kuna sõime täna nii palju, siis homme tuleb puuviljapäev.
Hotelli tagasi kõndides sadas taas vihma. Meil ikka väga vedas, et metsas kõndides vihma ei sadanud ja taevas selge hetkeks oli.
Make it a habit to tell people thank you.
To express your appreciation, sincerely and without the expectation of anything in return.
Truly appreciate those around you, and you'll soon find many others around you.
Truly appreciate life, and you'll find that you have more of it.
/Ralph Marston/
Statistika: 31,6 km, 40 035 sammu, 53 korrust
Aviles - El Pito
No comments:
Post a Comment