No mis värk nende mõtetega on? Jõuan just Castro Urdialese rannapromenaadile ja mõtlen, et olen väga sihikindel ja peatusi ei tee ning ja kihutan muudkui oma teed mööda edasi. Kui mind peatab kinni üks proua. Ta soovib mulle anda õuna, et see mulle head teeks. Lisaks annab ka banaani, soovib mulle head teed ja palub nautida. "Vota aega ja naudi seda linna - see on caminol üks kauneimad" ütleb ta mulle. See kõik tundub seda imelikum, et kogu päeva peale vo 2-3 inimest soovivad "buen camino". Üldiselt pole inimesi näha või on nad iseendaga ametis. See proua oli aga nii siiras ja heatahtlik (ning nüüd on mul hommikusöök olemas).
Kuulasin tema nõuannet ja võtsingi sammu aeglasemaks ja nautisin. Hüppasin sisse ka ühte kohvikusse ja uudistasin niisama.
Reisides olen tihti mõelnud, et vau, siin on nii ilus/tore/põnev vmt - et siia tulen kindlasti tagasi. Sama mõte tuli ka Castro Urdiales aga tegelikkus on see, et neid hetki ja emotsioone, mis täna selle linna eriliseks tegid, ei saa me uuesti kogeda. Tulevad uued linnad, uued emotsioonid. Pole mõtet taga igatseda seda, mis möödunud. Tõenäosus, et siia tagasi jõuan on olematu või kui isegi jõuan, siis siin kogetu saab olema hoopis erinev tänasest.
Peale väikest puhkust jätkasin oma teekonda. Teel nägin taas hobuseid ja lehmi ja lambaid ja muidugi kasse. Siinsed kassid on kuidagi eriti armsad ja tihti on nad kambas koos, sh on neil tihti ka pisikesed pojad. Koerasid olen ka näinud. Need hispaanlased, keda olen näinud koertega, usaldavad neid vist väga. Tavapärane on näha nt hundikoera lahtiselt jooksmas, peremees kõrval. Eestis peab iga pisemgi kutsikas rihma otsas olema.
Tänase öö veedan esimest korda Albergues (caminol kõndijate majutuskoht), kohas nimega Islares. Muidugi välja valitud majutuskohta jõudes oli tuba pime ja uks lukus. Läksin uurima ja õnneks oli nurga taga tüdruk, kes mu sisse lasi. Olen enda jaoks juba ka selle valmis mõelnud, et kui mõni soojem päev -öö tuleb, siis oleks põnev ka õues ööbida. Täna oli päeval 9-13c, öösel märkimisväärselt vähem. Seega veel mitte.
Ühtegi sõpra pole ka veel saanud. Loodan, et mõnes majutuskohas kohtan siiski ka teisi reisiselle.
Tänane statistika:
24,9 km, samme 35 946, korruseid 96.
Ja lõpetuseks üks tsitaat laulust, mida teel kuulasin:
"Dont think about all those things you feel
Just be clad you're here"
No comments:
Post a Comment