Wednesday, November 23, 2016

Päev seitseteist

Good things come to those who Believe,
Better things come to those who are Patient,
And the Best things come to those who Don't Give up



Eile õhtul läks Julia peale õhtusööki kohe magama. Ma jäin blogi kirjutama ja blogisse pilte üles laadima. Järsku märkasin ühte pisikest putukat mööda patja minu poole kõndimas. Lutikas - oli mu ainus mõte. Litsusin ta laiaks aga enam magama jääda ei suutnud. Äkki neid on veel? Äkki ronivad mulle pähe? Magama suutsin jääda alles kahe paiku.



Hommikul õnneks ühtegi hammustust polnud. Toimetasime kiiresti ja sõime tee peal. Puuvilju. Eilsest õhtust jäid meil alles ka joogiklaasid, mis meile tee peale anti. Millegipärast arvasin, et on hea see kaasa võtta ja et see on plastikust. See laks muidugi kotis katki, tegi koti sisse augu ja oli klaasist. Kotti koristades tegin käe kahest kohast katki. Pole ikka vaja igasugu asju kaasa vedada. Tuleb hakkama saada sellega mis on ja sellest rõõmu tunda. 

 

Es el principio y el fin, 

así me siento yo, hoy… 


Abre las puertas de la percepción, 

usa el poder de tu imaginación, 
aunque no puedas mirar hacia el sol, 
sabes que sigue brillando. 

Piensa en las cosas que te hacen sentir, 

cada segundo vivir y escapar, 
este momento y la gente pasar, 
sientes por dentro que todos se van. 

Desde el principio, al fin, 

sólo quisimos vivir. 


/Moby, Escapar/

 

Rada läks kohe loodusesse ja oli kena. Puude vahel. Kuigi kaart näitas, et väga tõuse ja langusi pole, siis terve tänane päev vaid tõusud ja langused olidki. 

 

Lõunaks jõudsime Soto de Luinasse. Sealses kohvikus tellisin paevapakkumise, mida Juliaga jagada sain. Esmalt toodi suur potitäis rohelist suppi, kus sees oli ka pool verivorsti, lihatükid, grillvorstid ning kartul. Maitses hea. Teise käiguna toodi lihapallid ja magustoiduks shokolaadikook. Söögi kõrvale pool liitrit veini. Ükski inimene poleks seda uksi suutnud ära süüa. 

 

Minu arvates on Camino üks väga tahtis osa jagamine. Ma ei pea siinkohal silmas ainult toidu jagamist, vaid ka hetkede ja emotsioonide jagamist. Ma üksi poleks pooli asju teinud, mida nüüd koos Juliaga teeme (nt üle aedade ronimised, pimedas metsas kõndimine, kokteilide joomine jne). Koos kellegagi seda teekonda jagada on ikka nii palju huvitavam.

I could be flying

I could be reaching at the skies
I could be sailing
Over the seas, whatever it means
I could be climbing
I could be climbing over hills
I wouldn't be lying
That whatever I do
Is better with you
Better with you

/ Cartoon, Whatever I Do/

 

Peale lõunat ostsin poest tee peale veel ühe pudeli veini ja küpsiseid. Ning alustasime teekonda Cadavedo poole. Kohe algas tõus ja siis jälle langus. 

 

Kuigi ilm oli pilves, siis meil vedas. Vihma saime alles kella kolmest. Siis muutus metsarada libedaks ja vett voolas nagu jõest. Oli kivine, mudane ja vesine. Samas väga huvitav rada - pidevalt pidid ette vaatama kuhu astud ja tõeline matka tunne tuli peale. Vahepeal oli ka asulate vahel asfalti aga seda pigem vähem. Siinkandis pole enam nii palju loomi, kui varasemalt. Vaid mõned lehmad ja kanad olid meil tee peal. Peamiselt kulges tee mööda looduslikku metsarada. 

 

Kella kuuest laks pimedaks. Meil aga oli veel üle 6 km minna. Kõndisime mööda pimedat metsa. Vahepeal paistis ookean. Tee tundus lõputu. Üksi oleksin kindlasti kartma hakanud ja endale igasuguseid metsloomi ja kurje inimesi tee peale välja mõelnud. Koos aga oli julge ja põnev.
"Päev, mille veedad sõbrata, on nagu pott, milles pole kübetki mett”.
/Karupoeg Puhh/

 

 Siis jõudsime ühte asulasse. Lootsime, et oleme kohale jõudnud. Selgus, et 4 km veel minna. Õnneks läks see tee mööda sõiduteed ja möödus kiiresti. Tunniga olime kohal. 

"Don't worry about a thing,
'Cause every little thing gonna be all right.
Singin': "Don't worry about a thing,
'Cause every little thing gonna be all right!"

/Bob Marley, Everythings Gonna Be Alright/

Cadavedo albergue asus asula teises otsas ja kohale jõudes selgus, et see on suletud. Õnneks oli seal üks veel ja sinna saime endale kohad. 

Lisaks meile tulid sinna ka kaks noormeest Barcelonast, kellega joudsime paar sona rääkida, enne kui nad sööma läksid. Nad on sportlased (üks purjetab, oli isegi olümpial käinud ja teine sõidab tsikliga) ja nende eesmärk on jõuda Santiagosse viie päevaga. Alustasid täna ja kõndisid ca 40km, homme plaanivad 50km teha. Nende jaoks see spordilaager.. :)

Statistika: 30,4 km, 43 886 sammu, 125 korrust
El Pito - Cadavedo 

No comments:

Post a Comment