Täna olid ideaalsed tingimused magamiseks - puhas voodi, vaikus ja pimedus. Ometi ärkasin öö jooksul mitu korda. Aga tõusin siiski puhanuna. Sain rahulikult oma hommikusi harjutusi teha ja kätel seisu harjutada. Teele asusin 9.30.
Hommikusöögi sõin tee peal - 1 õun ja peotäis pähkleid. Lisaks helkurile oleks mul nüüd juba ka püksirihma vaja. Võin selle kampsuni vastu vahetada. :)
Mõtisklesin teel olles, et miks mul isu pole. Ma arvan, et see on seotud põnevusega. Kui teed midagi nii põnevat, siis lihtsalt pole aega süüa. Eile mõistsin esmakordselt Andrust, kes on mulle korduvalt rääkinud, et söömine on tema jaoks vaid energia tarbimine. Minu jaoks on söök alati olnud midagi enamat. Mulle meeldib ise süüa teha ja ka sööki nautida. Olen alati valmis katsetama uusi toite, et siis kas pettuda või rõõmustada aga saan vähemalt elamuse. Teiste taldrikust nokkimine on minu jaoks täiesti normaalne - saab uusi maitseid kogeda (asi, mida Andrus kunagi ei tee - energiat see ju ei lisa). Eile oma salatit süües oli mu eesmärk see vaid kiiresti kõhtu saada, et saaksin jätkata oma seiklust. Söögi nautimisest oli saanud kiire energia tarbimine. Omajagu mängib rolli ka see, et matkan üksi ja kogu aeg on nii põnev ja samas ka väike hirm. Pole võimalust olla mugavustsoonis, vaid iga hetk on uus. Usaldan küll elu aga iial ei tea, mis järgmise nurga taga ootab.
Teine teema, mida soovin teiega jagada on inspiratsioon läbi muusika. Kui varakevadel Tenerifel El Teidel päevase matka tegime, siis küpsesin päris ruttu ära (mu füüsiline ja vaimne vorm olid siis teised). Panin siis oma suvalise playlisti (ma ju ei olnud sellele mõelnud) mängima ja jõudsin meestega sammu pidada. Täna siin ei pea ma kellegile järgi jõudma aga energiat ja innustust saan muusikast väga. Olen ka põhjalikult ette valmistunud. Tegin endal mitmeid playliste ning ka head sõbrad on oma soovitusi jaganud. Andrus pani ühe ca 100 looga playlisti lausa eraldi selle matka jaoks kokku. Minu emotsioonid on muusikast väga palju mõjutatud. Nii võin mõne loo peale vabalt nutma hakata ja mõne teise peale keset teed tantsima hakata (mõlemat siin tehtud). Lood on mul alati suffle peal, et oleks üllatusi ja nii müstiline kui see pole, siis tuleb alati õigel hetkel õige lugu. Nt kui sind on ees ootamas pikk tõus ja iPod otsustab sind üllatada Tõnis Mägi looga "Koit", millele järgneb U2 "i Still haven't found what I'm looking for". Samm läheb kohe reipamaks ja ümised kaasa. Mägi ei tundugi nii kõrge enam. Samas kui jõuad sirgele tuleb Enya "Only time" - ideaalne lõõgastuseks. Hommikut alustasin ühe oma vana lemmiku Vennaskonna Insener Garini Hüperboloidiga. Metsavahel jõudsin vaid mõelda, et kui paljud inimesed camino lõpetavad ja palju see nende elus muudab, kui taustaks tuli härra Orbisoni "There Wont Be Many Coming Home". :) Sellised lood siis.
Mäletate, et eile lubasin vigadest õppida? No täna alustasin matka taas minimaalse koguse veega. Et kott kerge oleks ja küll kuskilt ikka saab. Janu oli juba väljakannatamatu ja süüa ka midagi ei saanud (pähklid ajavad veelrohkem janu peale). Kõndisin ja kõndisin.
Alles kell 1 jõudsin asulasse, kus otsustasin teelt kõrvale põigata ja ühte kohvikusse sisse astuda. Sain vett ja veini ning isegi sõin. Salatit ja praetud kala. Ja saia oliiviõliga - asi mis saab maitseda ainult siin. Eestis kunagi ei taha. Toit oli lihtne ja maitsev. Panin kohvikus paika plaani, et püüan täna jälle palju kõndida ehk ei tee peatust Castro Urdiales, mis tunduks loogiline valik, vaid kõnnin sealt edasi. Eks vaatame, mis saab.
Hetkel läbimisel kaardil toodud täppidega rada: http://www.gronze.com/etapa/portugalete/castro-urdiales
Jätkub...
No comments:
Post a Comment