Hüvastijätt ei kujunenud õnneks väga emotsionaalseks. Lastel oli minu kallistamisest olulisem kuskilt juua saada. Nad on päris iseseisvad ja ei klammerdu minu külge. Saime ilma pisarateta hakkama.
Kõigepealt lendasin Amsterdami, seal oli paar tundi aega ja siis sealt edasi juba Bilbaosse, Hispaanias. Kõik sujus viperusteta.
Bilbao lennujaamas läksin bussi peale ja sõitsin 2 peatust. Esialgu Eestis kaalusin isegi kohe jalutades hostelisse ( Bilbao Central Hostel) minekut aga väga hea, et seda ei teinud. Kiirtee ääres ja vihmasajus poleks üldse mõnus algus olnud.
Hosteli leidsin suurema vaevata üles. Tegin check-ini. Tuba nr 6, kus on neli nari voodit. Lisaks minule oli üks tüdruk seal veel, tuttavaks ei saanud - ta magas. Ma jätsin osad oma asjad sinna. Seljakoti panin pagasikappi ja läksin linna peale. Eesmärgiga saada endale pilgrimi pass (dokument, kuhu kogutakse templeid ööbimiskohtadest ja mille alusel saad lõpuks nö tunnistuse). Esmalt saadeti mind Bilbao turismi-infosse ja sealt edasi katedraali, mis asub vanalinnas.
Bilbao vanalinn on väga armas oma kitsaste tänavate, kohvikute ja poodidega.
Katedraalist leidsin 2 prouat, kes sõnagi inglise keelt ei rääkinud ja minust üldse aru ei saanud. Aga olid nii sõbralikud ja toredad. Lõpuks aitas Google translator meid suhtlemisel hädast välja. Ja sain endale passi ning esimese templi. Midagi rääkisid nad veel aga see läks kõik tõlkes kaduma. Ja siis ei aidanud isegi Google mitte.
Ilm on vihmane ja sooja 9c. Soojem kui Eestis ning kõndimiseks päris talutav. Vihm ei häiri üldse.
Pelgasin alguses üksi reisimist. Aga nii kui siia jõudsin tundsin, et saan kõigega hakkama ja üksi on väga lahe. Midagi kellegagi kooskõlastama ei pea ja ise saan kõik otsused teha.
No comments:
Post a Comment