Keep your hands open, and
all the sands of the desert
can pass through them.
Close them, and all you can
feel is a bit of grit.
/Taisen Deshimaru/
Öö möödus taas külmavärinatega. Kord oli külm, siis palav. Tuba oli parajalt soe, seega selles ei saanud asi olla. Lisaks nägin öö läbi eriti kahtlaseid unenägusid. Kõike hommikul ei mäletanud, küll aga seda, et nüüd räägin juba unes ka inglise keeles, isegi nendega, keda juba tunnen.
Casa Belen, Cuerres
Hoolimata kummalisest ööst oli hommikul hea olla. Pererahvas oli meile külmkappi saia, juustu, vorsti ja moosi jätnud. Tegin teed ja sõime kõrvale võileibu. Hoolimata eilsest rikkalikust õhtusöögist mugisin hommikusöögiks 6 võileiba. Jah, tõesti kuus - 4 juustuga ja 2 moosiga.
Enne lahkumist saime esikust endale valida kinnikeeratud paberirulli. Seal oli tsitaat: "Jesus says, I did not to come to judge the world, but to save the world." Seisukohta selle osas võtta ei oska. Tundub, et minu maailma parandamise aeg pole veel käes.
Tee Ribadesellasse kulges põldude vahel. Ilm oli tuuline ja pilves. Pea oli väga uimane ja tundsin ennast kehvasti. Kõik justkui keerles ja sammusin täiesti automaatrežiimil. Ja eile veel oli nii suurepärane kõik.
Soovin head, kus ka iganes Sa viibid.
Hei, mis teed? Kuhu viind Sind Su tee on?
On nii hea, et mu unistused hoitud.
Kindel see, Sinu juures nende paik, on.
Lauluread heidan tuulde,
tahan jõuda Su juurde.
Igatsus pole süüdi,
Igatsus teeb head.
Igatsus, annab teada-armastus meist inimese teeb.
/Tanel Padar, Igatsus teeb head/
Siis sattusid meie teele veel kaks palverändurit. Samad, keda ka eile lõunatades nägime. Yves (26) ja Esther (23) Prantsusmaalt, Pariisist. Nemad alustasid oma teed 04.10 Pariisist ja on läbinud juba 1300 km. Täiesti uskumatud tegelased. Ja kuulake seda - see on nende mesinädalad. Nad abiellusid ja seejärel alustasid koos teekonda Santiago de Compostelasse (kokku ca 1700 km). Väga suur proovikivi igale suhtele. Ma ise eelistaks vastupidises järjekorras teha ehk enne Caminol käia ja seejärel abielluda (kui need mõlemad oleksid teemad). Aga tundub, et need tegelased on loodud üksteisele ja nad saavad endiselt väga sõbralikult omavahel läbi. Kiiresti ja koos kõnnivad igatahes küll.
Kuna mul käis pea ringi, siis panin endale diagnoosiks madal vererõhk. Tegime kohvikus peatuse ja jõin tassi piimakohvi. Mõned kaeraküpsised kõrvale ja hakkas nagu parem küll. Samast kohvikust ostsime ka lõunasöögi kõrvale pudeli kohalikku Asturia ounasiidrit (sidra). Asturia piirkonnas toodetakse 80% hispaania siidrist. Aastas juuakse siin ära 54 liitrit siidrit inimese kohta ehk selles väikeses piirkonnas juuakse per capita rohkem siidrit, kui kusagil mujal maailmas.
Kui kaua lind peab otsima teed,
enne kui näeb kodumaad.
Kui palju korda saatma peab mees,
enne kui mees temast saab.
Kui palju hüüdjal tarvis on häält,
seisma et mööduja jääks.
Kas tõesti on nii, et vastust teab vaid tuul?
Kas tõesti teab vastust üksnes tuul?
Kui mitu aastat kõrguvad mäed,
enne kui aeg murrab nad.
Kui palju aastaid rahvaste käest,
vabadust röövida saab
Kui palju öid peab lootma, et kõik
lootused muutuksid tõeks.
/Kõrsikud, Vastust teab vaid tuul/
Lõunasöögi sõime koos prantslastega rannikul ühe mäe nõlval. Kuna oli jahe ja niiske, siis pikalt ei nautinud. Mina sõin tuunikala, tomati ja küüslauguga võileibu ning peale jõime siidrit. Selline hapu ja hägune jook. Mitte päris minu maitse.
We've been all up
And we've been all down
We should have stayed sober
When we bought a round
But all I have to say now baby
You had me at hello
/Ewert and The Two Dragons, You Had Me At Hello/
And we've been all down
We should have stayed sober
When we bought a round
But all I have to say now baby
You had me at hello
/Ewert and The Two Dragons, You Had Me At Hello/
Edasi jätkasime juba igaüks omas tempos kõndimist. Prantslased kadusid ees ära, siis mina ja kõige lõpus Julia. Pause ei teinud ja nii jõudsime varakult La Isla linnakesse. Väikesed kitsad tänavad otse ookeani ääres. Albergue templi ja raha saime anda tee ääres ühes majakeses elavale prouale. Tema naabrinaine nägi meid ja kutsus kohe proua välja. Kui formaalsused korda aetud, läksime alberguesse. Prantslased olid juba seal. Jätsime kõik asjad sinna ja käisime neljakesi poes. Pood oli väike ja müüja saabus just meie sinna jõudmise ajaks. Ostsin mune, paprika, sibula, tomati, oliive, jogurti ja veini. Saan õhtusöögiks omletti teha. Teised valisid midagi muud.
Don't it feel like rain today?
Still I think we walk
You have grayed since younger days
In slower rhythm talk
You have been a stronger wind
The guiding of my right
The ever present confidant
A light in these dark eyes
/ William Fitzsimmons, Ever Could/
Tunnen puudust on sõbrannadest. On reede - tahaks ilusa kleidi selga panna, kontsad jalga, ilus nägu pähe ja siis tantsima minna. Tantsimisest tunnen puudust. Kossakate saabastega tehtud tantsusammud pole päris see. Tervitusloona sobrantsidele saadan sellise loo: Calvin Harris, Flashback (albumilt Ready For The Weekend) https://youtu.be/D2_qw8O5lf0
Ja lõpetan postituse Marise poolt mulle eile saadetud inspireeriva tsitaadiga:
"I believe in strong women. I believe in the woman who is able to stand up for herself. I believe in the woman who doesn't need to hide behind her husband's back. I believe that if you have problems, as a woman you deal with them, you don't play victim, you don't make yourself look pitiful, you don't point fingers. You stand and you deal. You face the world with a head held high and you carry the universe in your heart."
/C. JoyBell C./
Statistika: 24,7 km, 32 374 sammu ja 69 korrust.
Cuerres - La Isla
No comments:
Post a Comment