Päev kaheksateist

Never compare yourself to anyone,

Except The previous You 

Hommikul ärkasid spordipoisid juba 6.30. Mina ka. Selles albergues on neli tuba - 3 magamistuba ja köök. Tubade uksed olid lahti, kuna soojenduseks oli üks puhur ja see oli esikus. Spordipoisid lahkusid juba pimedas.

Hommikul selgus, et ka prantsuse "1300km" paar oli seal. Meie eilse saabumise ajal olid nad juba oma toas (neil oli ühe suure voodiga tuba, täielik sviit) ;) ja nägime neid alles hommikul. Ka nemad lahkusid varakult.

Mul on selline kummaline komme ennast kohe teistega võrdlema hakata. Kas olen ikka piisavalt hea? Kas olen ikka piisavalt tubli? Kas annan endast ikka maksimumi? Kui sportlased hommikul juba seitsmest lahkusid, siis tekkis kohe tunne, et küll ma olen ikka laisk. Kell on juba 8.30 ja mina ikka veel albergues. Äkki peaks ka rohkem pingutama? Natuke mõelnud selle üle sain aru küll, et mina olen mina ja saan võrrelda vaid sellega, kes ma olin eile. Kui olen täna parem/targem/osavam inimene, kui eile - siis on kõik suurepärane. Pole vaja ennast võrrelda võrreldamatuga ja peame ennast armastama nii nagu oleme. Eks :)

Oh, her eyes, her eyes make the stars look like they're not shining
Her hair, her hair falls perfectly without her trying
She's so beautiful
And I tell her everyday.

Yeah, I know, I know when I compliment her, she won't believe me
And it's so, it's so sad to think that she doesn't see what I see
But every time she ask me do I look okay?
I say

When I see your face
There's not a thing that I would change
'Cause you're amazing
Just the way you are

And when you smile
The whole world stops and stares for a while
'Cause girl, you're amazing
Just the way you are

/Bruno Mars, Just The Way You Are/

https://youtu.be/LjhCEhWiKXk

Albergue hinna sees oli ka hommikusöök ja selle palusime endale tuua alles 08.30ks. Kuna äratus oli nii vara ja maja oli ka tühi, siis passisime niisama. Valgeks läks alles peale kaheksat - seega kuhu neil teistel kõigil nii kiire oli? Hommikusöögiks toodi röstitud saia, kohvi ja piima. Oma varudest lisasime tomati ja juustu ning hea kõhutäis oligi olemas. Kuna meil täna puhkepäev, siis startisime alles üheksast. Vihma sadas ja kõva tuul oli. Jahe ka. Õnneks rada oli kerge.

 

We, we don't have to worry bout nothing
'Cause we got the fire, and we're burning one hell of a something
They, they gonna see us from outer space, outer space
Light it up, like we're the stars of the human race, human race

When the lights turned down, they don't know what they heard
Strike the match, play it loud, giving love to the world
We'll be raising our hands, shining up to the sky
'Cause we got the fire, fire, fire, yeah we got the fire fire fire

/Ellie Goulding, Burn/

https://youtu.be/CGyEd0aKWZE

Kell 11.30 läksime esimesse ettejuhtuvasse kohvikusse sooja. Julia matkab teksadega ja need olid läbimärjad ja tal oli väga jahe. Jõime alustuseks 2 klaasi punast veini. Siis tutvusime kohalike likööridega. Kohvikupidaja andis meile maitsta enda tehtud jooki ja siis ühte kooreliköör. Tema variant mulle üldse ei maitsenud (aga ma olen uute jookide suhtes ka väga valiv). Maiustasin selle koorelikooriga, isegi parem kui Baileys (seda ei saa kunagi koju osta, sest mina seda kodus maitsta ei saa ;)).  Siis oli juba lõuna aeg kätte jõudnud ja tellisime kahepeale lõuna pakkumise. Saime suure kausitäie nuudlisuppi ja küüslauguga röstitud kana friikatega. Kõrvale veel üks pudel veini. Ostsin endale pudeli kohalikku koorelikööri ka tee peale maiustamiseks kaasa. Mõni päev äkki tuleb jälle isu peale. 

 

Kohalik liköör. Ps. Pilt on petlik, klaasis oli suur jääkuubik 

Kui lõpetasime panime vihmakeebid selga ja hakkasime kõndima. Sellist varianti pole, et tiksud kohvikus või vedeled TV ees. Non-stop tuleb kõndida. Vahet pole mis päev. Meie tänane puhkepäev tähendas 16 km kõndimist. Kodus ei kõndinud nädalaga ka nii palju. :)

  

The most important kind of freedom is to be what you really are. 

Meie suureks rõõmuks jäi vihm järgi ja isegi päike tuli välja. Kohe peale kohvikut algas muigi tõus (see on siin vist nii kombeks). Seejärel jätkus tee mööda rannikuäärseid külasid. 

Luarca

Kella viiest jõudsime Luarcasse. Rafa soovitas meil seal peatuda - väärt soovitus. Väga armas linn. Jõgi ja ookean ja armsad majad.

 

 Luarca, natuke nagu mini-Amsterdam

Tegime check-ini alberguesse ära ja tellisime pesuteenuse. See käis nii. Tuli üle tee asuvasse hotelli retseptsiooni teavitada, et soovime pesu pesta. Siis tuli üks tädi. Kaalus kõik meie mustad riided ära, küsis 10.- ja pani kõik korraga pesumasinasse. Seejärel kuivatisse. Päris hea diil tal. Meie vedelesime niikaua voodis. Tukkusin isegi natuke. Kui pesu kuivaks sai, läksime linnaga tutvuma. 

 Öö on siin soe, veidi rõske ja soe 

Miski ei loe, mitte miski ei loe

Minu ees laual on hüperboloid
Insener Garini hüperboloid
Insener Garini hüperboloid. Hüperboloid 
Pimestav kiir
Silmipimestav kiir
Tunnete piir
Meie tunnete piir
See on ju hukatus hüperboloid ...

Unistav arm
Sinu unistav sarm
Zoja mu arm
Minu Zoja mu arm
See on ju igatsus hüperboloid ...

Uinub Pariis
Taas kui uinub Pariis
Kohtume siis
Siin kohtume siis
See on ju armastus, hüperboloid ...

Pealuuga lipp
Surnupealuuga lipp
Tundmatuste tipp
Sinu tundmatuste tipp
See on ju vabadus, hüperboloid ...

Sinavad veed
Vaikse ookeani veed
Marmorpaleed
Roosad marmorpaleed
See on ju paradiis, hüperboloid ...

Elu ja surm
Meie elu ja surm
Taevalik hurm
Nõnda taevalik hurm
See on ju igavik, hüperboloid ...

Lumi on maas

Siis kui lumi on maas

Kohtume taas

Siis me kohtume taas

See on ju unistus, Hüperboloid...

/Vennaskond, Insener Garini Hüperboloid/

Kõndisime natuke linna peal. Nii armas linnake. Lõpuks maandusime ühte restorani, kus pakuti ka menu del dia-t. Köögi avamiseni oli aga tund veel jäänud. Jõime siis nii kaua veini ja arutasime maailma asju. Õhtusöögiks sõin riisi krevettidega ja kala. Magustoiduks juustukooki. Vaid eelroog oli super. Kala oli veidi soolane ja magustoitude osas on nad siin siiani olnud kehvad (va need churrosed). Vein oli muidugi maitsev nagu alati. Arutasime Juliaga, et miks me siin nii palju (see on muidugi suhteline) joome. Kodus joome haruharva. Jõudsime järeldusele, et see on kergeim viis, et keha ja vaim saaksid vahelduseks puhkust. Et oleks mingi teine level. No juua täis pole me kunagi ja pohmakat ka mitte - see on pigem nagu lõõgastus. Kodus käiks joogas, siin joome veini. :)

 

Ps. Juliaga on meil nüüd vaid üks öö veel koos. Siis pean uksi edasi jälle hakkama saama. Tempod ei kattu. :(

  

Statistika: 17,1 km, 23 725 sammu, 61 floors

Cadavedo - Luarca