Saturday, December 3, 2016

Päev kakskümmend seitse

/Ei ole olemas teed õnneni. Õnnelik olemine ongi tee./

Peale õhtusööki läksime mõlemad oma tuppa ja hakkasin blogi kirjutama. Magama jäin ca kümnest. Hommikul ärkasin kuke kiremise peale. Väsimatult kires pool tundi järjest. Oli tegelikult ka aeg ärgata, sest kaheksast lubati hommikusööki pakkuda. Panin rahulikult asjad kokku ja siis juba Robert koputas. Mingit hommikusööki keegi meile ette polnud valmistanud ja tellisin omletti ning rohelist teed. Õnneks nende eest raha ei küsitud.



You know the bed feels warmer
Sleeping here alone
You know I dream in color
And do the things I want
...
What doesn't kill you makes you stronger
Stand a little taller
Doesn't mean I'm lonely when I'm alone
What doesn't kill you makes a fighter
Footsteps even lighter
Doesn't mean I'm over cause you're gone
What doesn't kill you makes you stronger, stronger
Just me, myself and I
What doesn't kill you makes you stronger
Stand a little taller
Doesn't mean I'm lonely when I'm alone

/Kelly Clarkson, Stronger/
https://youtu.be/Xn676-fLq7I

Ja siis algaski taas kõndimine - suur naeratus näol ja jalad lausa lendamas. Tempo oli väga hoogne. Viimased kakskümmend kaks kilomeetrit kulgesid peamiselt mööda metsarada. Vahepeal oli ka asulaid ja sõidutee äärt mööda kõndimist. 

 

If you want to conquer the anxiety of life, live in the moment, live in the breath.

/Amit Ray/

 

Ja üks Lugu ilma sõnadeta 

/Danny Elfman, Did That Hurt?/

Vahetult enne Santiago de Compostelasse jõudmist oli Pilgrimitele eraldi mälestusmärk püstitatud Monte de Gozo, Hill Of Joy - mägi, kust esmakordselt avaneb vaade Santiagole ja tead, et teekond hakkab lõpule jõudma). Tegime sinna väikese kõrvalpõike. Suure mäe otsas oli kaks kuju ja sealt paistis ka juba Santiago linn ja katedraal. Monte de Gozos asub ka 500 kohaga hostel, kämpinguplats ja suur kontserdiala - kõik palverändurite jaoks. Hetkel oli kõik muidugi suletud. 


 
Palverändurite mälestusmärk, Monte de Gozo



Kell hakkas juba 2 saama, kui Santiagosse joudsime. Santiago de Compostela on Galicia regiooni pealinn. Ja tuntud kui Camino de Santiago lõpppunkt, kuid ka apostli St.Jamesi matusepaik (His remains reputedly lie within the Catedral de Santiago de Compostela, consecrated in 1211,whose elaborately carved stone facades open onto grand plazas within the medieval walls of the old town). Inglise keeles ongi see St James Way. 

Minul oli aga kõht tühi ja astusime esimesse pulpo-restorani sisse. Sõime kaheksajalga ja salatit. Väga maitsev on kaheksajalg. Üks mu suuri lemmikuid.

 
Pulpo vahetult peale keetmist

Ning siis 1,5 km pärast sai mul täpselt 700 km täis. Tegime pilte ja liikusime edasi. Nii põnev oli ja samas ka ülimalt rõõmus tunne. Suur eesmärk on nii lähedal ja nagu polekski midagi erilist selle saavutamiseks teinud. Lihtsalt kõndinud natuke. 

 
700 km kõnnitud (andmed Iphone Health-ist ja ei pretendeeri absoluutsele tõele)

Santiagole lähenedes on tunda ka Camino kommertspoolt. Näiteks üheksa kilomeetrit enne Santiagot peatus buss, sealt tuli välja suur seltskond pensionäre, kel kõigil matkariided seljad, kepid käes ja seljakotid seljas - valmis Santiagot vallutama. 

 

Here comes the sun
Here comes the sun, and I say
It's all right
Little darling, it's been a long cold lonely winter
Little darling, it feels like years since it's been here
Here comes the sun
Here comes the sun, and I say
It's all right
Little darling, the smiles returning to the faces
Little darling, it seems like years since it's been here
Here comes the sun
Here comes the sun, and I say
It's all right
Sun, sun, sun, here it comes
Sun, sun, sun, here it comes
Sun, sun, sun, here it comes
Sun, sun, sun, here it comes
Sun, sun, sun, here it comes
Little darling, I feel that ice is slowly melting
Little darling, it seems like years since it's been clear
Here comes the sun
Here comes the sun, and I say
It's all right
Here comes the sun
Here comes the sun, and I say
It's all right
It's all right

/The Beatles, Here Comes The Sun/

 
Sisenemine Pilgrimi kontorisse

Keskplatsile jõudes viisime esmalt kotti ära. Robertil oli infot ühe täpselt keskplatsi kõrval asuva hotelli San Martin Pinario kohta, kus neljandal korrusel on eraldi toad pilgrimite jaoks. Ta oli endale ette broneerinud. Ma lootsin õnnele. Õnneks oli vaba tuba ja 23.- eest sain privaatse toa voodi ja dušširuumiga. Viskasime kotid tuppa ja läksime Pilgrimi kontorisse. Erinevalt kõrghooajast polnud seal peale meie kedagi. Sisse astudes oli väga ülev tunne - nagu ülikooli lõpetamisele oleks sattunud. Täitsin paar rida isikuandmeid ja saingi sel aastal 296nda eestlasena oma Compostela. Lisaks veel tunnistuse läbitud kilomeetrite kohta. Sinna ei olnud kontori töötaja kahjuks nõus minu kilomeetreid panema, vaid pani enda ametlikud kilomeetrid. 

 
Mina ja mu Compostela

Peale tähtsat sündimust läksime Robertiga kohvikusse seda tähistama. Sõin tiramisukooki ja kõrvale jõin kuuma shokolaadi. Täielik magusa üledoos aga oli täpselt kirss tordil. Seejärel jätsin Roberti oma asju toimetama ja läksin poodidesse. Ostsin endale uued ja puhtad riided - minu pilgrimi karjäär on nüüd läbi. 

 
San Martin Pinario sissepääs on selle hoone vasakus tiivas

Õhtul läksime katedraali Pilgrimi missale. Robert oli ka vahepeal poodlemas käinud ja endale uued püksid ja pluusi ostnud. Missast kahjuks midagi aru ei saanud. Kõik oli hispaania keelne. Vahepeal sõna "dia" kuuldes kujutasin juba ette kuidas ta menüüd ette loeb. Missa kestis tund aega. Selle sees oli õnneks ka ilusaid laulusid, mida enamik inimesi kaasa laulis. Vaatasime üle ka st. Jamesi matusepaiga. 

 

Mu kivi, mille Bilbaost kaasa võtsin, on mul siiani alles. Selgus, et mägi, mille juurde see viiakse, asub hoopis teise Camino ääres (Frances, Cruz de Ferro, "Pilgrims place a small stone or other object on the mound at the foot of the cross to ask a blessing or as a symbol of leaving their burdens or sins behind."). Homme, kui katedraali ekskursioonile lähen, siis poetan selle koos kõikide oma pattudega sinna ja soovin rõõmu ja rahu kõikidele. 

Well I heard there was a secret chord
That David played and it pleased the Lord
But you don't really care for music, do you?
Well it goes like this: the fourth, the fifth
The minor fall and the major lift
The baffled king composing Hallelujah
Hallelujah [x4]
Your faith was strong but you needed proof
You saw her bathing on the roof
Her beauty and the moonlight overthrew you
She tied you to her kitchen chair
She broke your throne and she cut your hair
And from your lips she drew the Hallelujah

/Jeff Buckley, Hallelujah/

 

Peale missat jalutasime Robertiga linna peal, et leida mõnus koht õhtusöögiks. Google abiga leidsin super koha. Seal oli selline fusion köök - segu erinevate rahvuste söökidest. Kõik istusid kõrvuti baaripukkide otsas ja ühe laua taga. Tellisime tomatisalatit, Tom- kha suppi, veisetartari, parti ja magustoiduks krõbedat banaani. Kõik toidud (va magustoit) olid jagamiseks mõeldud. Tomatisalatil oli peal punane jäätunud asi ja imeline kaste; pardiga koos serveeriti pirni-ingveri hautist; Tom-kha oli valge kala fileega; tartari serveeriti kondi seest jne. Meeletult maitsev õhtusöök. Kuigi mul on R. suhtes tugevad eelarvamused ja ma ei tunne ennast tema seltsis üldse vabalt, siis sellist sööki nautida ma uksi poleks saanud. Hinnad olid hispaania kohta päris krõbedad ja uksi oleks kalliks läinud kõikide nende toitude proovimine. Nüüd saime aga arve pooleks jagada ja topelt rohkem rõõmu erinevate toitude maitsmisest. Olen jõudnud tagasi sinna kes ma olen - erinevate (gurmee)toitude nautleja ja toiduga eksperimenteerija. ;)

 

Homme plaanin veel olla Santiagos. Siis esmaspäeva hommikul sõidan bussiga Bilbaosse (ca 11h reis), olen ohtu ja teisipäeva seal. Käin Guggenheimi muuseumis ja kolmapäeva varahommikul alustan tagasilendu Bilbaost läbi Hollandi Eesti poole. Nii nagu siia tulin, siis sama teed mööda lähen ka tagasi. 

Shake me up from the dreams
Life is only worth
When you gave it away
And when you're done you've learned
There is nothing that's greater
And there is nothing that weighs more

'Cos you grow and you grow

And with years you'll know
There is only one thing
In the end to show
You do it wrong again and again
'Til it's too late to stop and then

Oo-oo-oo
You look into their eyes
Oo-oo-oo
But you can't stop your lies
Oo-oo-oo
And then you're all alone at nights

All you wanted from me 
Was a gift of love
But for reasons unknown
You said I was too far 
I felt I cannot come closer
Then you said it was over
I really tried when I said
I did my best
I guess I thought 
You'll do the rest
We will meet in the corner
'Cos together is warmer
/ Ewert And The Two Dragons, (In The End) There Is Only Love/


Mida siis kokkuvõtteks öelda?

Armastage iseennast ja võtke vastutus oma elu eest. Kui te ei tunne ennast õnnelikuna, siis võtke midagi ette. Mõelge välja, mida te tahate saavutada, milliseid elamusi kogeda. Kui tunnete, et mõni eesmärk on veel saavutamata, siis astuge see esimene samm selle täitmise suunas. Kõik on võimalik, kui vaid ise väga soovime. Kui tunned, et see on just see, mida vaja teha, siis toetab sind kogu universum. Kuulake ja usaldage oma sisetunnet - kõik vastused on meie enda sees olemas - iseasi kas neid kuulata alati tahame. 

Leidke aega olla iseendaga, täiesti vaikselt. Õppige tähele panema, mis teid ümbritseb - loodust, lõhnu, inimesi, taimi, loomi, pilvi - kõiki väikeseid asju, see annab nii palju juurde, kui märkad, mis toimub ja mis ümbritseb. Me näeme seda, mida me tahame näha. 

Naeratage - siis naeratakse teile vastu ja pole paremat tunnet, kui sulle siiralt vastu naeratatakse. 

Lugege raamatuid  ja õppige iga päev midagi uut, arendage enda füüsilisi ja vaimseid võimeid. Ma jõudsin Camino ajal lugeda/kuulata nelja raamatut. Neist inspireerivam on vast viimane - Elon Muski elulugu. 

Tulge oma mugavustsoonist välja ja tehke midagi, millele olete mõelnud aga pole siiani aja/raha/mugavuse vmt põhjusel teinud. Alustage midagi uut. Liigutage ennast, vaid nii on võimalik kuhugile jõuda. :)

Be The Change You Wish To See In The World

/Mahatma Gandhi/

Nautige ja armastage oma lähedasi, samal ajal unustamata, et miski siin elus pole igavene. Püüdke leida inimesi, kes teid nö käivitavad, õpetavad midagi uut, panevad tegema, mõtlema asjadele, mida üksi poleks julgenud teha. See on ka minu üks õppetundidest, kuidas öelda "ei" inimestele, kes mulle sisemist rahulolu ei paku ja tekitavad ebakindlust. Või on õppetund hoopis see, et sulle ei pruugi küll iga inimene tunduda hingesugulasena ja parima sõbrana, kuid proovi sellest hetkest siiski võtta parim?

Ühel hommikul kui ärkan
Taevas päikest jälle märkan
Seda sama päikest siin
Mis paistis siis kui sündisin 

Ja kui päikesest jääb väheks
Siis on öösel taevas tähed 

Unenägudesse sära
Mille hommik katab ära 

Sõbrad ma mahun teile taskusse
Armastus mu südamesse
Sõbrad ma mahun teile taskusse
Armastus mu südamesse

Rohkem tõesti ma ei taha
Kui võiks olla pisut raha
Mille eest saaks süia juua
Sigarette koju tuua

Ja et oleks mõni sõber
Kes ka siis kui vahel nõder
On mu vaim ei põlgaks ära
Tooks mu silmadesse sära 


Sõbrad ma mahun teile taskusse
Armastus mu südamesse
Sõbrad ma mahun teile taskusse
Armastus mu südamesse

...

/Vennaskond, Sõbrad Ma Mahun Teile Taskusse/

Statistika: 36,2 km, 45 431 sammu, 65 korrust (tuba asub neljandal korrusel, sealt nii palju korruseid; maastik väga mägine polnud)
A Brea - Santiago de Compostela


No comments:

Post a Comment