/Paulo Coelho/
Olles kolme peale kolm pudelit veini õhtusöögi kõrvale ära joonud ja ühe kloostrisse veel kaasa ostnud, joudsime tagasi täpselt minut enne kümmet. Kümnest suleti kloostris kõik uksed ja enam sisse poleks saanud. Kuna mul ei õnnestunud kohvikus blogi üles laadida, siis alustasin tavapärase pika protseduuriga ehk alguses kustutad pildid, laed üles teksti ja siis hakkad pilte lisama. Selline 1,5h projekt.
Vahematkusena, et siin kloostris on nii, et keset kloostrit on suur siseõu/muruplats ja kõik toad nagu köök, magamistuba, dushiruum on eraldi sissepääsuga õuest. Magame kõik ühes suures toas.
Sel ajal kui me lõpetasime viimast pudelit ja hädasti oli juurde vaja, käis Marcus õues suitsetamas ja uurimas, kas on võimalik ka kloostrist välja saada. Selgus, et uks oli suure tabalukuga kinni pandud. Siis meenus Robertile, et kui ta õhtul ringkäigul käis, siis kloostriga ühenduses oleval kirikul oli eraldi sissepääs. Nii me siis liikusime kolmekesi mööda kloostri pimedaid koridore kuni leidsime sissepääsu kirikusse. Nii põnev oli. Kiriku uks oli samuti kinni ning suur redel oli ette pandud. Kolmekesi tõstsime selle eest ära, logistasime ukse kallal ja üks tuligi lõpuks lahti. Olime vabaduses.
Baar oli kohe nurga taga ja juba sulgemas. Ronisin pooleldi lahti oleva turvavõre alt läbi ja palusin kahte pudelit veini. Baarmen tegi suured silmad aga müüs mulle pudelid. Kui need käes, siis läksime sama teed tagasi. Joime koos veini, kuulasime muusikat ja ajasime juttu. Sain Marcusega kohe sõbraks ja temaga oli lihtne suhelda. Rääkisime muusikast ja Caminol toimunust. Sain olla jälle mina ise ning ei pidanud ennast kontrollima. Robertiga tunnen, et ta nii hirmsasti pingutab, et mu meele järgi olla, et see hakkab lausa vastu.
Uno, dos, tres, catorce
Turn it up loud, captain
Turn it up loud, captain
Lights go down, it's dark
The jungle is your head, can't rule your heart
A feeling's so much stronger than a thought
Your eyes are wide and though your soul, it can't be bought
Your mind can wander
The jungle is your head, can't rule your heart
A feeling's so much stronger than a thought
Your eyes are wide and though your soul, it can't be bought
Your mind can wander
Hello, hello (hola!)
I'm at a place called Vertigo (dónde está!)
It's everything I wish I didn't know
Except you give me something
I can feel, feel!
I'm at a place called Vertigo (dónde está!)
It's everything I wish I didn't know
Except you give me something
I can feel, feel!
The night is full of holes
'Cause bullets rip the sky of ink with gold
They twinkle as the boys play rock and roll
They know that they can't dance, at least they know
I can't stand the beat, I'm asking for the check
Girl with crimson nails has Jesus around her neck
Swinging to the music, swinging to the music
'Cause bullets rip the sky of ink with gold
They twinkle as the boys play rock and roll
They know that they can't dance, at least they know
I can't stand the beat, I'm asking for the check
Girl with crimson nails has Jesus around her neck
Swinging to the music, swinging to the music
/U2, Vertigo/
Mingi aeg ronisime (vist olin siiski ainult mina) laudade ja kappide peale, et seal siis tantsida. Ja siis vedelesime sisehoovis muru peal ja vaatasime tähti. Tore õhtu oli. Kui veinid said otsa, siis läksime magama.
Hommikul pani Robert vaikselt oma asjad kokku ja lahkus. Ilma head aega ütlemata. Olin oma voodis aga ärkvel ja nägin seda. Kahtlustan, et Robertil on mingid teised ootused mu osas. Ning ta solvus, kui Marcusega rõõmsalt aega veetsin. Tahtsin juba eile meeste ja naiste vahelisest sõprusest ja selle võimalikkusest kirjutada, kuid polnud aega. Mis teie arvate - on see võimalik? Mul on erinevaid kogemusi. Üks mu pikemaajalisi meessoost sõpru elab nüüd minuga koos. :) Kuid tegelikult on ka vastupidiseid näiteid. Ometi tundub mulle, et see on võimalik vaid juhul, kui naispool kogu aeg valvel on või piirid täpselt selgeks teinud (vähemalt siin on nii). Mehed oleks nagu ootel, millal avaneb võimalus saak maha murda. Ja tundub, et mõnikord isegi sellest ei piisa. Püüdsin ju kogu aeg mitte ühtegi valet signaali välja saata ja hoidsin nii omaette kui võimalik, kuid ikka läks lappama - mitte küll minu jaoks aga Roberti jaoks. Ulme. Rätiku unustas ka maha ja võtsin selle enda kätte. Ei tea, kas see oli teadlik?
Pikutasin hommikul veel veidi voodis ja alustasin siis asjade kokku panemisega. Robert oli juba jõudnud mitu sõnumit saata. Uurides kas nüüd kõnnin edaspidi koos Marcusega ja et ta juba natuke igatseb ja mis mu plaanid on jne. Panin asjad kokku, ütlesin Marcusele head aega ja hakkasin uksi kõndima. Nii nagu alustasin üksi, saan lõpetada uksi. Nii ma vähemalt sel hetkel lootsin. Ostsin poest ühe õuna, juustu ja apelsinimahla ning hakkasin sammuma. Päris hõre olemine oli. Aga olin nii rõõmus ja õnnelik, et sain üksi olla. Ise tempot sättida ja vajadusel pause teha. Kellegile ei pea head nägu tegema. Kuulasin muusikat ja laulsin kõvasti ja valesti kaasa. Tantsisin keset teed ja niisama nautisin enda seltskonda.
Tee muidugi edenes suhteliselt vaevaliselt ja lõuna aeg tuli ka meeletu väsimus peale. Ühest äärmusest teise. Robert muudkui saatis oma sõnumeid, et ta nüüd Arzuas ja sööb lõunat jne. Venitasin vastamisega ja õnneks oli ta jõudnud juba lahkuda, kui Arzuasse jõudsin. Sõin mõnusa lõunasöögi ja siis jätkasin. Päris küpse olin. Arzuas saavad erinevad caminod kokku (frances, norte jne) - seega nägin kohe linna jõudes veel nelja pilgrimi.
I turn the other way
I'll never turn you down
You turn me on
Don't speak out every meaning
I'll never turn you down
You turn me on
Don't speak out every meaning
I don't belong to you
You don't belong to me
So don't hold on too tightly
You don't belong to me
So don't hold on too tightly
Let me know when you're lonely, babe
Let me know when you're lonely, babe
Let me know when you're lonely, babe
Happier now than I've been in the past
Gone are the days
Gone are the tears
That was a girl I used to be
Gone are the days
Gone are the tears
That was a girl I used to be
The girl that you now see standing in front of you
Keeps going on
Because she believes
In setting you free
Keeps going on
Because she believes
In setting you free
/Roisin Murphy, Let Me Know/
Peale Arzuat oli veel ca 11km minna, et jõuda Salcedasse. Robert juba teavitas, et ta on nüüd Salcedas ja albergue on kinni ja millisesse hotelli ma soovin minna. Ootas mind tee ääres, kuni ka temani jõudsin. Kuna tõesti muud majutust polnud, siis nõustusin hotelliga. Tuba maksis ca 40.- Robert pakkus välja, et võib ise maksta 25.-. Kõndisin ja mõtlesin millisesse tobedasse olukorda olin sattunud. Tema ja mina ühes hotellitoas? Hotelli jõudes oli mul igatahes plaan valmis. Ja võtsin eraldi toa. Nüüd saan taas omaette olla. Tuba on soe ja mõnus.
Cause it's a bittersweet symphony this life
Trying to make ends meet, you're a slave to the money then you die
I'll take you down the only road I've ever been down
You know the one that takes you to the places where all the veins meet, yeah
No change, I can't change, I can't change, I can't change,
but I'm here in my mold, I am here in my mold
But I'm a million different people from one day to the next
I can't change my mold, no, no, no, no, no, no, no
Trying to make ends meet, you're a slave to the money then you die
I'll take you down the only road I've ever been down
You know the one that takes you to the places where all the veins meet, yeah
No change, I can't change, I can't change, I can't change,
but I'm here in my mold, I am here in my mold
But I'm a million different people from one day to the next
I can't change my mold, no, no, no, no, no, no, no
Well I never pray,
But tonight I'm on my knees, yeah
I need to hear some sounds that recognize the pain in me, yeah
I let the melody shine, let it cleanse my mind, I feel free now
But the airwaves are clean and there's nobody singing to me now
But tonight I'm on my knees, yeah
I need to hear some sounds that recognize the pain in me, yeah
I let the melody shine, let it cleanse my mind, I feel free now
But the airwaves are clean and there's nobody singing to me now
No change, I can't change, I can't change, I can't change,
But I'm here in my mold, I am here in my mold
And I'm a million different people from one day to the next
I can't change my mold, no, no, no, no, no, no, no
But I'm here in my mold, I am here in my mold
And I'm a million different people from one day to the next
I can't change my mold, no, no, no, no, no, no, no
Cause it's a bittersweet symphony this life
Trying to make ends meet, trying to find some money then you die
You know I can't change, I can't change, I can't change,
But I'm here in my mold, I am here in my mold
And I'm a million different people from one day to the next
I can't change my mold, no, no, no, no, no, no, no
Trying to make ends meet, trying to find some money then you die
You know I can't change, I can't change, I can't change,
But I'm here in my mold, I am here in my mold
And I'm a million different people from one day to the next
I can't change my mold, no, no, no, no, no, no, no
/The Verve, Bitter Sweet Symphony/
Homme jõuan lõpuks sihtpunkti. Nii nii põnev. Tana oma viimaseid meetreid kõndides tundsin, kuidas see minus elevust tekitab. Isegi nii palju, et oleksin olnud valmis kõndimist jätkama Santiagoni välja. Igal aastal teeb caminot üle 200 000 inimese (nt 2015 - 262 459), 65% otsustab teha Camino Francest, mis on ka kõige kuulsam (ja ülerahvastatum). Ja homme saan mina üheks nendest ning saan oma Compostela.
Ps. Siin lehel on kirjas Compostela kohta ( dokument, mis tõestab, et olen kõndinud jalgsi vähemalt 100km) http://www.csj.org.uk/the-present-day-pilgrimage/the-compostela/
Statistika: 32,6, 45 994 sammu ja 24 korrust.
No comments:
Post a Comment